Kinta, 24 Marsu 2011 - 17:54:04 OTL
Inflsaun Sae Impaktu Husi Inportasaun
Posting Husi : Miro nascimento
Kategoria : Ekonomia - Le'e dala : 245 Ona.
DILI- maske inflasaun sae tanba impaktu husi inportasaun razaun katak, nasaun timor leste laiha produsaun ida ne’eduni sasan importa husi liur ne’eduni osan barak gasta,ou sirkula ba liur.
Notisia Relevante
Hatama ita Bo'ot Nia Komentariu :
Inflsaun Sae Impaktu Husi Inportasaun
Posting Husi : Miro nascimento
Kategoria : Ekonomia - Le'e dala : 245 Ona.
DILI- maske inflasaun sae tanba impaktu husi inportasaun razaun katak, nasaun timor leste laiha produsaun ida ne’eduni sasan importa husi liur ne’eduni osan barak gasta,ou sirkula ba liur.
“sekuando sasan importa husi liur ne’eduni sasan folin sae tanba ema barak mak husu atu sosa iha, porzemplo permintaan banyak , harga barang naik, maibe penawaran lebih banyak maka harga barang turun,” dehan Vise Ministru Ekonomia no Dezenvolvimentu (MED) Cristiano da Costa ba STL iha ninia servisu fatin, Foentu, Mandarin, Dili, Kuarta (23/3).
Tuir nia katak inflasaun mosu kauza ida husi salariu husi trabailador estrajeriu servisu tl, sira husu salariu boot, nomos demand boot liu fali suplai,estadu tau osan barak ba investimentu publiku, hanesan projetu fiziku kuaze (seisenta quatsentos millions).
Nia salenta katak,maibe hatun inflasaun permeiru governu tenki halo control ou intervensaun ba presu sasan merkaduria bele fo benefisiu ba povu,nasaun timor leste seidauk produs rasik sasan tanba depende ba importasaun husi liur. Ne’eduni bele hamosu husi inflasaun sae tl.
Nia hatutan katak, sasan folin karun porzemplo hanesan mina rai sae 10-20 % ne’eduni bele dudu sasan seluk bele nia folin sae tanba ita laiha pabrik ida bele produs sasan ne’e,ita hare eskportasaun oituan maibe importasaun barak liu entun bele mosu inflasaun tanba prokura bot liu fali overta, nomos mina rai folin sae 10-20%,natureze ekonomi infrastura sei semenus.
Nia hatete katak, ita uza dolar amerika bele kontrola inflasaun tanba ita eskportasaun oituan maibe importasaun, domina liu hanesan material kontrusaun no sasan nesicidade baziku sira mai husi nasaun Indonesia.
Maibe sasan husi pabrik ladun karun sei selu kustu ne’eduni importador hasae folin, maibe dolar forte bele importasaun baratu,maibe dolar monu eskportasaun as, Mas situasaun timor difikuldade importssaun barak laiha equalibre iha komersia hanesan dez komersia ne’eduni laiha maneira ida tinan-tinan inflasaun sae 4-6% maibe ida klakulasaun ba vise ministru,maibe data los husi ministeriu finansa dirasaun nasional statistic bele hatene liu., prokura bot liu fali overta,nomos mina rai folin sae 10-20%,natureze ekonomi infrastura.
Iha parte seluk Diretur Luta Hamutuk Mericio Akara hatete katak, inflasaun sae tanba nasaun timor leste seidauk iha produsaun maibe depende ba importasaun husi liur, nomos osan barak sai ba liur tanba laiha pabrik bele produs maibe importa sasan husi Indonesia.
Alende Cristovao dos Reis nudar Dekano UNTL Fakuldade ekonomi salenta katak, inflasaun sae makas iha rai laran tanba importasaun barak liu ne’eduni osan barak halai sai ba liur, ne’eduni governu tenki dezemvolve industria bele produs rasik sasan iha rai laran bele fo bele fisiu ba povu tl.
Tanba sasan husi liur entaun importador mai bele folin sai tanba seluk kustu ne’eduni tenki hasae folin ne’eduni governu tenki halo kontrola bele hatun folin sasan bele fo vantajen ba povu tl.
Lia fuan husi Sildonia soares estudante UNTL Fakuldade ekonomi salenta katak, inflasaun boot halo sasan folin sae iha merkaduria tanba bele fo impaktu ba povu nia moris, ne’eduni husu ba governu tenki halo intervesaun ba folin sasan. jef
Tuir nia katak inflasaun mosu kauza ida husi salariu husi trabailador estrajeriu servisu tl, sira husu salariu boot, nomos demand boot liu fali suplai,estadu tau osan barak ba investimentu publiku, hanesan projetu fiziku kuaze (seisenta quatsentos millions).
Nia salenta katak,maibe hatun inflasaun permeiru governu tenki halo control ou intervensaun ba presu sasan merkaduria bele fo benefisiu ba povu,nasaun timor leste seidauk produs rasik sasan tanba depende ba importasaun husi liur. Ne’eduni bele hamosu husi inflasaun sae tl.
Nia hatutan katak, sasan folin karun porzemplo hanesan mina rai sae 10-20 % ne’eduni bele dudu sasan seluk bele nia folin sae tanba ita laiha pabrik ida bele produs sasan ne’e,ita hare eskportasaun oituan maibe importasaun barak liu entun bele mosu inflasaun tanba prokura bot liu fali overta, nomos mina rai folin sae 10-20%,natureze ekonomi infrastura sei semenus.
Nia hatete katak, ita uza dolar amerika bele kontrola inflasaun tanba ita eskportasaun oituan maibe importasaun, domina liu hanesan material kontrusaun no sasan nesicidade baziku sira mai husi nasaun Indonesia.
Maibe sasan husi pabrik ladun karun sei selu kustu ne’eduni importador hasae folin, maibe dolar forte bele importasaun baratu,maibe dolar monu eskportasaun as, Mas situasaun timor difikuldade importssaun barak laiha equalibre iha komersia hanesan dez komersia ne’eduni laiha maneira ida tinan-tinan inflasaun sae 4-6% maibe ida klakulasaun ba vise ministru,maibe data los husi ministeriu finansa dirasaun nasional statistic bele hatene liu., prokura bot liu fali overta,nomos mina rai folin sae 10-20%,natureze ekonomi infrastura.
Iha parte seluk Diretur Luta Hamutuk Mericio Akara hatete katak, inflasaun sae tanba nasaun timor leste seidauk iha produsaun maibe depende ba importasaun husi liur, nomos osan barak sai ba liur tanba laiha pabrik bele produs maibe importa sasan husi Indonesia.
Alende Cristovao dos Reis nudar Dekano UNTL Fakuldade ekonomi salenta katak, inflasaun sae makas iha rai laran tanba importasaun barak liu ne’eduni osan barak halai sai ba liur, ne’eduni governu tenki dezemvolve industria bele produs rasik sasan iha rai laran bele fo bele fisiu ba povu tl.
Tanba sasan husi liur entaun importador mai bele folin sai tanba seluk kustu ne’eduni tenki hasae folin ne’eduni governu tenki halo kontrola bele hatun folin sasan bele fo vantajen ba povu tl.
Lia fuan husi Sildonia soares estudante UNTL Fakuldade ekonomi salenta katak, inflasaun boot halo sasan folin sae iha merkaduria tanba bele fo impaktu ba povu nia moris, ne’eduni husu ba governu tenki halo intervesaun ba folin sasan. jef
Notisia Relevante
Hatama ita Bo'ot Nia Komentariu :

























.jpg)

.jpg)












.jpg)






Visitante Loron Ne'e
Kuantidade
Visitante Asesu Hela