Sesta, 25 Fevereiru 2011 - 15:42:38 OTL
ANTI La Para Ejiji Tribunal Internasional
Posting Husi : Josefa Parada
Kategoria : Politika & Lei - Le'e dala : 140 Ona.
DILI - Aliansa Nasional Timor Leste ba Tribunal Kriminal Internasional (ANTI), iha (9/2) liu ba, envia ona karta ida ba Konsellhu Seguransa (KS) no reprezentante diplomatiku sira ne’ebe iha interese maka’as ba justisa Timor Leste iha Nova Iorke. Konteudu karta nee atu ejiji komunidade internasional, liu-liu konselho seguransa, foti responsabilidade tomak resolve krime bo’ot hasoru umanidade durante tinan 24 okupasaun illegal Indonezia iha TL.
Notisia Relevante
Hatama ita Bo'ot Nia Komentariu :
ANTI La Para Ejiji Tribunal Internasional
Posting Husi : Josefa Parada
Kategoria : Politika & Lei - Le'e dala : 140 Ona.
DILI - Aliansa Nasional Timor Leste ba Tribunal Kriminal Internasional (ANTI), iha (9/2) liu ba, envia ona karta ida ba Konsellhu Seguransa (KS) no reprezentante diplomatiku sira ne’ebe iha interese maka’as ba justisa Timor Leste iha Nova Iorke. Konteudu karta nee atu ejiji komunidade internasional, liu-liu konselho seguransa, foti responsabilidade tomak resolve krime bo’ot hasoru umanidade durante tinan 24 okupasaun illegal Indonezia iha TL.
ANTI diriji karta ne’e relasiona ho reuniaun ne’ebe halo husi Membru konsellho Seguransa Nasoens Unidas nian iha (22/2) 2011 hodi koalia kona ba servisu Misaun UNMIT nian ba oin iha TL.
Tuir komunikadu imprensa ne’ebe STL simu iha (24/2) men siona katak ANTI ejiji konselho seguransa Nasoens unidas atu foti asaun imediatau ne’ebe efeitu hakotu impunidade hodi bele restora fali justisa. “Prosesu justisa legal ba responsabilidade kona ba krime hasoru umanidade tenke la bele dada naruk liu tan, neduni ami ejiji ba konselho seguransa nasional unidas hodi foti asaun imediatau ne’ebe efeitu hodi hakotu inpunidade atu nune’e bele restora fali justisa,” hatete komunikadu nee.
Entretantu reprezentante ANTI mos halo ona sorumotu ho misaun diplomatiku nasaun lubun balu iha Dili hanesan, Embaixador Norwegia, Portugal, Estadus Unidos Amerika no sekreetariu Embaixador Brazil, hodi koalia konaba kriasaun tribunal Internasional ba autor ginosida durante periodu luta ba libertasaun Nasional iha TL. Iha inkontru nee reprezentante diplomatiku sira haktuir katak, sira la iha kbi’it atu foti desizaun, maibe sira promete atu diriji ejijensia hirak nee ba ida-idak nia governu.
ANTI nia observa katak atu kria TL hodi lori kriminozu sira ba justisa hodi hakotu impunidade iha TL no Indonezia nune’e bele prevene violasaun hasoru humanidade iha aban bainrua. “Bainhira sei iha nafatin impunidade iha Timor Leste, sei lori impaktu negativu ba estabilidade no seguransa nasaun, hafraku esforsu hirak nasoens unidas nian hodi estabelese estadu direitu no institusaun seguransa. Nune’e mos kriminozu sira kontinua halo krime iha Indonezia, liu-liu iha Papua Loromonu no Ambon Maluku,” katak komunikadu nee.
ANTI mos rekomenda atu diskuti rekomendasaun Komisaun Peritus nian kona ba estabelesimnetu tribunal kriminalidade internasional ida bainhira mekanizmu nasional sira falla, sira mos fo mandatu ne’ebe luan ba ekipa investigasaun krime seriu (SCIT) hodi investiga kazu masakre sira ne’ebe bo’ot liu hanesan masakre Kraras-Viqueque 1983, Muapatine- Lospalos 1983, Mausiga-Ainaro 1982 no St. Cruz Dili 1991, durante okupsaun Indonezia.
Sira mos husu atu bele stabelese delegasaun ida hodi halo aproximasaun ba governu TL ho Indonezia, hodi enkoraja sira atu bele respeita prosesu legal justisa nian ne’ebe inisia ona husi Nasoens Unidas hodi prosege kriminozu sira ne’ebe halo krime hasoru umanidade ne’ebe sai nudar parte okupasaun Indonezia nian iha 1975-1999.
Entretantu Xefi Rappourter Grupu servisu, Jeremy Sarkin hatete, Nasoes unidas (ONU), liu husi Misaun Integradu Nasoes Unidas (UNMIT), iha Timor Leste iha boa vontade, atu hapara violasaun direitu humanu, tanba sosiadade no familia mak sofre no mate husi ema Timor.
Expert Membru Grupu servisu, Jasminka Dzumhur mos dehan, durante loron walu, GSEFI vizita centru CAVR iha distritu Suai, Baucau, no Liquica, hasoru malu ho PM Xanana, no PR Jose Ramos Horta, inklui ulun boot sira seluk iha TL.
Prosesu nebe atu hetan ba ema lakon iha TL nian, buka hatene sira nia padareiru, deskobre fatin rate oi-oin no mate ruin iha tinan 2009, Komite 12 Novenbru, Asosiasaun ida husi sobrevive Masacre Santa Cruz ho kopersaun Forensik sira husi Institut nebe involve an atu buka mate restu TL nian. “ TL tenki kria lei atu proteje familia vitima nune sira bele hetan apoiu boot,” katak Jasminka.
Iha fatin hanesan Jose Soares no Antonio Costa, nudar familia vitima nebe lakon sira nia maun alin iha 1999, hela iha Comoro, sujere ba ONU atu hafanu tan Governu TL, hodi apoiu humanitarian boot familia vitima sira. “ Ami husu ba ONU atu kopera no servisu diak ho ita nia Governu hodi fo siguransa diak ba rai ne’e, liu-liu forsa ONU nebe estabele iha teritoriu tomak, nune krizi hanesan fonu nebe resulta ema barak mate labele mosu tan,” katak familia vitima rua ne’e.lia
Tuir komunikadu imprensa ne’ebe STL simu iha (24/2) men siona katak ANTI ejiji konselho seguransa Nasoens unidas atu foti asaun imediatau ne’ebe efeitu hakotu impunidade hodi bele restora fali justisa. “Prosesu justisa legal ba responsabilidade kona ba krime hasoru umanidade tenke la bele dada naruk liu tan, neduni ami ejiji ba konselho seguransa nasional unidas hodi foti asaun imediatau ne’ebe efeitu hodi hakotu inpunidade atu nune’e bele restora fali justisa,” hatete komunikadu nee.
Entretantu reprezentante ANTI mos halo ona sorumotu ho misaun diplomatiku nasaun lubun balu iha Dili hanesan, Embaixador Norwegia, Portugal, Estadus Unidos Amerika no sekreetariu Embaixador Brazil, hodi koalia konaba kriasaun tribunal Internasional ba autor ginosida durante periodu luta ba libertasaun Nasional iha TL. Iha inkontru nee reprezentante diplomatiku sira haktuir katak, sira la iha kbi’it atu foti desizaun, maibe sira promete atu diriji ejijensia hirak nee ba ida-idak nia governu.
ANTI nia observa katak atu kria TL hodi lori kriminozu sira ba justisa hodi hakotu impunidade iha TL no Indonezia nune’e bele prevene violasaun hasoru humanidade iha aban bainrua. “Bainhira sei iha nafatin impunidade iha Timor Leste, sei lori impaktu negativu ba estabilidade no seguransa nasaun, hafraku esforsu hirak nasoens unidas nian hodi estabelese estadu direitu no institusaun seguransa. Nune’e mos kriminozu sira kontinua halo krime iha Indonezia, liu-liu iha Papua Loromonu no Ambon Maluku,” katak komunikadu nee.
ANTI mos rekomenda atu diskuti rekomendasaun Komisaun Peritus nian kona ba estabelesimnetu tribunal kriminalidade internasional ida bainhira mekanizmu nasional sira falla, sira mos fo mandatu ne’ebe luan ba ekipa investigasaun krime seriu (SCIT) hodi investiga kazu masakre sira ne’ebe bo’ot liu hanesan masakre Kraras-Viqueque 1983, Muapatine- Lospalos 1983, Mausiga-Ainaro 1982 no St. Cruz Dili 1991, durante okupsaun Indonezia.
Sira mos husu atu bele stabelese delegasaun ida hodi halo aproximasaun ba governu TL ho Indonezia, hodi enkoraja sira atu bele respeita prosesu legal justisa nian ne’ebe inisia ona husi Nasoens Unidas hodi prosege kriminozu sira ne’ebe halo krime hasoru umanidade ne’ebe sai nudar parte okupasaun Indonezia nian iha 1975-1999.
Entretantu Xefi Rappourter Grupu servisu, Jeremy Sarkin hatete, Nasoes unidas (ONU), liu husi Misaun Integradu Nasoes Unidas (UNMIT), iha Timor Leste iha boa vontade, atu hapara violasaun direitu humanu, tanba sosiadade no familia mak sofre no mate husi ema Timor.
Expert Membru Grupu servisu, Jasminka Dzumhur mos dehan, durante loron walu, GSEFI vizita centru CAVR iha distritu Suai, Baucau, no Liquica, hasoru malu ho PM Xanana, no PR Jose Ramos Horta, inklui ulun boot sira seluk iha TL.
Prosesu nebe atu hetan ba ema lakon iha TL nian, buka hatene sira nia padareiru, deskobre fatin rate oi-oin no mate ruin iha tinan 2009, Komite 12 Novenbru, Asosiasaun ida husi sobrevive Masacre Santa Cruz ho kopersaun Forensik sira husi Institut nebe involve an atu buka mate restu TL nian. “ TL tenki kria lei atu proteje familia vitima nune sira bele hetan apoiu boot,” katak Jasminka.
Iha fatin hanesan Jose Soares no Antonio Costa, nudar familia vitima nebe lakon sira nia maun alin iha 1999, hela iha Comoro, sujere ba ONU atu hafanu tan Governu TL, hodi apoiu humanitarian boot familia vitima sira. “ Ami husu ba ONU atu kopera no servisu diak ho ita nia Governu hodi fo siguransa diak ba rai ne’e, liu-liu forsa ONU nebe estabele iha teritoriu tomak, nune krizi hanesan fonu nebe resulta ema barak mate labele mosu tan,” katak familia vitima rua ne’e.lia
Notisia Relevante
Hatama ita Bo'ot Nia Komentariu :

























.jpg)

.jpg)












.jpg)






Visitante Loron Ne'e
Kuantidade
Visitante Asesu Hela